Idamaine pärimus

Pime ritriiti (Wylie: mun mtshams) kasutatakse taoismi ja tiibeti budismi (Dzogcheni liinid Tiibeti Njingma ja Böni traditsioonidest) kõrgema taseme vaimsete praktikate viljelemiseks. Tegu on individuaalritriidiga üksinduses ja täielikus pimeduses, kuspuudub igasugune valgusvibratsioon, mis erakluses viibija silma võiks mõjutada.

Kuna väline optiline stimulatsioon keha füüsilisele tasandile puudub, võib inimene tajuda sisemiste valguste avaldumist (mida laiendatud ja mitte autentsel kujul nimetatakse lääne kultuuris vahel ka “prisoner’s cinema”). Pimeritriidi pikkus varieerub eri traditsioonides mõnest tunnist kuni aastakümneteni. Himaalaja traditsioonides võis seda läbida vaid asjatundliku kõrge vaimse meistri juhendamisel.

Pimeduses läbitud praktikate kogemust peetakse hinnaliseks surmajärgses vaheolus (bardos) meelelisel tasemel hakkama saamiseks ning oma teadvuse oskuslikuks juhtimiseks surma hetkel. Samuti on pimedas omandatud kogemused vajalikud ühe kõrgeima realisatsiooni (vikerkaarekeha – keha lahustamine viieks algelemendiks valguse tasandil) saavutamisel.

Budistliku traditsiooni järgijatele annab nende vaimne meister enne ritriiti sisenemist selged juhised milliseid meelelisi harjutusi ning hingamistehnikaid pimedas sooritada ning millele tähelepanu pöörata ning hindab hiljem õpilase teostust.

Men Lingi pimeritriidi maja kasutavad enamjagu Tiibeti meditsiini vaimsete õpetuste liini Yuthok Nyingtik praktiseerijad üle maailma, olles selleks saanud instruktsioonid tiibeti arstilt ja õpetajalt, dr. Nida Chenagtsangilt või teistelt sama autentse iidse õpetuse volitatud liinihoidjatelt.